Lingid videoloengutele

Uus gümnaasiumi eesti keele ainekava
Praktiline eesti keel. Üldpõhimõtted. I osa
Praktiline eesti keel. Üldpõhimõtted. II osa
Praktiline eesti keel 10. klassile. I vihik, 1. teema tunnijaotus. I osa
Praktiline eesti keel 10. klassile. I vihik, 1. teema tunnijaotus. II osa

Tutvustus

Praktilise eesti keele kursuse õppevara on koostatud töövihiku formaadis, sest

• teoreetilise teabe maht on liiga väike iseseisva õpiku jaoks,
• harjutusülesandeid on palju,
• teoreetilised teadmised ja harjutused on tihedalt läbi põimunud.

Praktilise eesti keele ühe kursuse maht on 35 tundi. Üks töövihik on arvestatud umbes 12 õppetunni jaoks, seega oleks iga kursuse jaoks vaja kolme töövihikut.

Igas töövihikus on kolm teemat (peatükki).

Iga teema lähtub mingist keelekasutusolukorrast, näiteks vahetusõpilaseks kandideerimisest (“Välismaale õppima”), enesekehtestamisest (“Tõde ja õigus”), arvamusküsitlusest (“Ainult üks küsimus”).

Teema aluseks olev suhtlusolukord määrab alustekstide valiku, mis töövihikus esitatakse, samuti harjutusülesannete iseloomustuse.

Teemaga seotud alustekstide keelelised iseärasused määravad selle, milliseid keeleteadmisi teema juures käsitletakse.

Teema juures käsitletavad õigekeelsusharjutused on seotud nende juhtudega, mis seda tüüpi tekstides ette tulevad.

Iga teema juures arendatakse järgmis keelelisi osapädevusi:

1. lugemine
2. kõnelemine
3. funktsionaalne kirjutamine
4. keelestruktuuride kasutamine
5. sõnavara
6. õigekiri

Töövihiku teemad on erineva mahuga, lühemad arvestatud umbes 3 õppetunni jaoks, pikemad umbes 5 tunni mahus.

Õigekeelsusharjutusi on töövihikus ohtralt: kui iga teema juures sooritada kõik harjutused, siis oleks vaja ühe vihiku materjali läbiharjutamiseks rohkemgi kui 12 tundi. Selline liiasus on vihikutesse sihilikult tehtud, et õpetajad saaks valida harjutusi lähtuvalt oma klassi võimetest ja vajadustest.

Näiteks nõrga õigekeelsusoskusega klassides võib jätta tegemata mõned suulist kõnet harjutavad ülesanded ja keskenduda selle asemel õigekirjaharjutustele. Hea õigekeelsusoskusega klassides võib jätta tegemata mõned õigekeelsusharjutused. Tugevates klassides jõuab võibolla sooritada kõik harjutused, nõrkades tuleb mõned harjutused tegemata jätta.

Töö planeerimisel tuleks lähtuda sellest, et ühe vihikuga töötatakse 12 tundi, harjutuste valik aga tehakse sellest lähtuvalt, mida antud klass kõige enam vajab ja 12 tunni jooksul sooritada suudab.

Ühe klassi töövihikud ei ole sisuliselt eriti rangelt järjestatud, samuti ei ole ranget järjekorda teemadel raamatu sees. Õpetaja võib järjestada raamatuid ja teemasid vastavalt oma tööplaanidele nii, et õpetus kõige paremini lõimuks kirjanduse ja teiste keele kursustega. Kui tungivat vajadust teemade ümbertõstmiseks ei ole, soovitame järgida autorite järjestust, sest töövihiku harjutused on koostatud nii, et järgnevates teemades korratakse ka eelmiste teemade materjali.

Iga töövihiku maht on 48  lehekülge, formaat A4, värviline trükk.

10. klassi kaks esimest vihikut on juba trükist ilmunud ja neid saab tellida Künnimehe kodulehelt.

Kolmas vihik ilmub novembris 2011. Seega võib selle õppevara järgi praktilise eesti keele õpetust 10. klassis alustada juba septembrist.

Autorid tahavad tänada Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi õpetajaid ja õpilasi, kes kevadel töövihiku 1. ja 2. osa katsetasid. Tagasiside põhjal tehti esialgsesse käsikirja oluliselt parandusi ja muudatusi, mis loodetavasti õppevara paremaks tegid.

Töövihiku kahe esimese osa pdf faili võib tutvumiseks alla laadida siit:

M. Ehala ja M. Kitsnik. Praktiline eesti keel 10. klassile. I osa. Künnimees 2011

I osa õpetajaraamat

Rousseau essee tekst

M. Ehala ja M. Kitsnik. Praktiline eesti keel 10. klassile. II osa. Künnimees 2011

II osa õpetajaraamat valmib septembri alguseks.