Praegune emakeeleõpetuse metoodika ja praktika lähtuvad keelest kui objektist, põhieesmärk on anda teadmisi keele kohta, mida kinnistatakse harjutamisega. Emakeelt õpetatakse nagu matemaatikat, füüsikat või keemiat, mille eesmärk on anda ülevaade aine sisust antud valdkonnas.

Samas on emakeel oma olemuselt nagu võõrkeel, kehaline kasvatus, tööõpetus või kunstiõpetus, mille peamine eesmärk on arendada õpilaste oskusi. Nendes ainetes on põhirõhk pädevuse arendamisel, ja samamoodi peaks see olema ka emakeeleõpetuses.

Seega emakeeleõpetus on vaja pöörata pea pealt jalgadele ja hakata sellesse suhtuma kui praktilisi oskusi arendavasse õppeainesse ühes sellest tulenevate järeldustega õpetuse sisu, metoodika ja õpetamispraktika osas.

Kuigi idee iseenesest on lihtne ja võõrkeeleõpetuses juba pikka aega kasutusel, vajab selle tegelikku koolipraktikasse juurutamine siiski väga suurt tööd kohase metoodika välja töötamiseks. Sellel lehel on mitmesuguseid materjale selle kohta, kuidas uus metoodika peaks toimima, näiteid õppeelementidest, uuringutulemusi, videoloenguid.