Metoodika materjalid
Gümnaasiumi praktilise eesti keele metoodika õpik
Õpiku eesmärk on anda ideid, soovitusi ning näiteid, kuidas praktilist eesti keelt koolis õpetada. Metoodikaõpiku idee tekkis 2011. aastal TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi täienduskoolitusel “Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika”, mille raames filmiti ja analüüsiti 14 erinevat eesti keele tundi, mille andsid Tiina Brock, Kadri Ottenson, Merle Pintson, Dea Proode, Heily Soosaar, Terje Varul ja Kalle Viik. Tundide lindistused, tunnikavad ja kasutatud materjalid kuuluvad õpiku juurde.
Õpiku esimene peatükk annab ülevaate praktilise eesti keele kursuse olemusest. Teine peatükk tutvustab kujundava õppe mõistet ning keeleõppele lähenemist teadmusprotsesside kaudu. Kolmandas peatükis tuleb juttu õppetöö kavandamisest, neljandas aga erinevatest tunnimudelitest ja tunni planeerimisest. Viies peatükk räägib klassi juhtimisest. Kuues peatükk on pühendatud õppemeetodi valimisele, seitsmes hindamisele ja tagasisidestamisele. Seega antakse juhiseid õppe kavandamiseks alates kursuse planeerimisest kuni üksikute õppetundide ettevalmistamise, meetodivaliku, hindamise ning klassi haldamiseni.
Õpiku lisades on soovitused tundide vaatlemiseks koos töölehtedega ning videotundide põhjal koostatud ajamahukad ülesanded, mis nõuavad lisaks tundide vaatlemisele tööd ka õppekava või muu materjaliga. Õpik on mõeldud eelkõige eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele alustavatele õpetajatele, kuid loodetavasti leiab õpikusse koondatud materjalist midagi põnevat ja kasulikku iga õpetaja.
Õpikut ja juurdekuuluvaid videotunde ja lisamaterjale saab täies mahus alla laadida siit!
XI klassi praktiline eesti keel: valimisdebatt
Näide praktilise eesti keele õpetusest. Tegevused ja tekstid Läänemaa Ühisgümnaasiumi XI klassi õpilastelt, õpetaja Tiin Brock.
ERE valimisprogramm
ORA valimisprogramm
Artikkel Maalehes
Artikkel Päevalehes
Artikkel Delfis
Digitehnoloogia rakendamine emakeeleõppes
Digitehnoloogia igapäevane kasutamine info töötlemiseks ja loomiseks muutub järjest laiaulatuslikumaks. See tähendab, et oskus otsida, hinnata, töödelda ja kohandada eri meediumites esitatud infot on muutunud tähtsaks osaks igapäevasest tööelust ja õppimisest.
2013. aastal ilmus inglise keeles üsna mahukas käsiraamat digitehnoloogia rakendamisest emakeeleõpetuses. Allpool on kolm selle raamatu kesksemat peatükki teie jaoks refereerinud Tartu Ülikooli 2013. aasta eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe üliõpilased Agnes Arge (2. pt.), Veronika Uibo (3.pt) ja Kristi Kadak (4. pt)
Raamat ise on kättesaadav sellelt lingilt:
Refereeritud peatükid on järgmised:
2. pt. Digitaalsete vahendite kasutamine 12. klassides kirjutamise õpetamisel
3. pt. Web 2.0 vahendite rakendamine kirjaoskuse õpetamiseks
4.pt. Multimodaalse kirjaoskuse õpetuse lihtsustamine digitaalsete ressursside kogumise ja kohandamise abil
Emakeeleõpetuse paradigmad
Vaieldamatult on emakeeleõpetus Eduard Vääri õpiku aegadest alates palju muutunud, õpetusest on kadunud niihästi Muugi muutkonnad kui ka sisehäälikud. Kuid need on vaid paar detaili, palju olulisemad on muutused õpetuse üldsuunitluses. Need muutused kajastavad osalt muutusi emakeeleõpetuses laiemalt, osalt tulenevad eesti emakeeleõpetuse eripäradest. Käesoleva artikli ülesanne on anda ülevaade emakeeleõpetuse paradigmadest ja Eduard Vääri õpiku kohast Eesti emakeeleõpetuses.
Ehala, Martin (2011). Emakeeleõpetuse paradigmad, Eduard Vääri ja tema “Eesti keele õpik keskkoolile” . Vääri, R.; Kerge, K. (Toim.). Keeleteadlane Eduard Vääri. Artikleid ja bibliograafia. (29 – 49). Tallinn: Tallinna Ülikool
Infootsing
Tänapäeva ühiskonnast räägitakse kui infoühiskonnast ja teadmistel põhinevast ühiskonnast. Selleks, et õpilane saaks tulevases elus hakkama, peab ta koolis omandama vastavad oskused ja pädevused, mida tänapäeva ühiskond nõuab. Üheks selliseks pädevuseks on kindlasti infootsinguoskus. Käesoleva metoodilise juhendi eesmärgiks on anda õpetajale nõu ning soovitusi, kuidas õpilaste infootsinguoskust arendada ja kuidas seda õpetada. Käesolev materjal on mõeldud peamiselt gümnaasiumi õpilaste jaoks ning peatub põhiliselt infootsingul internetis. Metoodilise juhendi on koostanud Tartu Kristliku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kerli Perend, kes kaitses 2010. aastal samal teemal magistritöö.
Infootsing. Metoodiline juhend
Lõimingust eesti keele õpetuses
Käesoleva artikli eesmärk on näidata, kuidas pädevuskeskne metoodika toimib, kuidas seda kasutades õppeaineid, eeskätt eesti keelt ja kirjandust lõimida. Selleks annan kõigepealt ülevaate lõimingu võimalustest üldiselt ja seejärel lähen edasi konkreetsete rakenduste juurde.
Bibliokirje:
Ehala, Martin (2010). Lõimingust eesti keele õpetuses. Jaani, Juta; Aru, Liisa (Toim.). Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas (75 – 101). Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus.
Disainõppe põhimõtted
Käesolevas ülevaates refereeritakse disainõppe põhimõtteid. Termini disainõpe (ingl learning by design), võtsid kasutusele Ameerika teadlased Mary Kalantzis ja Bill Cope. Disainõppe projekt tugineb arusaamal, et õpilastel on erinevad vajadused, oskused ja teadmised õppimiseks ning need võivad suuresti erineda nende vanemate ja vanavanemate omadest. Sellest lähtudes kujundatakse õppeelemendid nii, et arendada õpilaste pädevusi vastavalt kaasaegse elu vajadustele.
Ülevaate on TÜ üliõpilaste Jelena Ivanova, Triin Jürgensteini, Triin Laane, Triinu Laari, Pille Leola, Helle-Mari Märtsoni, Leelo Punaki, Pille Saare, Kaisa Salmi ja, Katriin Valdre referaatide osadest kokku pannud ja mugandanud Martin Ehala